Valge Maja tegi avalduse, milles öeldakse, et president Trump kirjutas sel päeval alla korraldusele, millega kehtestati tariifid Iraaniga kauplevatele riikidele.
Avalduses öeldakse, et koheselt jõustuvad täiendavad väärtuselised tariifid, näiteks 25%, võidakse kehtestada kaupadele, mis imporditakse USA-sse riikidest, mis otseselt või kaudselt ostavad, impordivad või muul viisil hankivad Iraanist kaupu ja teenuseid.
USA välisministeerium tegi 6. veebruaril kohaliku aja järgi avalduse, milles teatas, et USA valitsus rakendab Iraanile "maksimaalset survet", et oluliselt vähendada Iraani valitsuse "ebaseaduslikku nafta- ja naftakeemiaekspordi eksporti".
Välisministeerium teatas, et kehtestab sanktsioonid 15 üksuse ja 2 üksikisiku suhtes, mis on seotud Iraani toornafta, naftasaaduste või naftakeemiatoodetega seotud tehingutega, ning on tuvastanud 14 laeva, mis on seotud Iraani nafta ja sellega seotud toodete transpordiga.
Wall Street Journal teatas USA ametnikele viidates, et Trumpi administratsiooni ametnikud on arutanud, kas võtta kinni Iraani nafta transportimisega seotud naftatankerid. Aruandes öeldakse, et USA rahandusministeerium on sel aastal sanktsioonid kehtestanud enam kui 20 Iraani naftat vedava laeva suhtes, mistõttu on need potentsiaalsed konfiskeerimise sihtmärgid.
Aruandes tsiteeriti ka mõningaid USA ametnikke, kes ütlesid, et eelmainitud survetaktikal on palju takistusi. Kui USA võtab meetmeid, et takistada sanktsioonidega laevadel Iraani naftat laadimast, pigistab see Iraani peamist tuluallikat. Tõenäoliselt hakkab Iraan USA-le kätte maksma, haarates oma piirkondlikelt liitlastelt naftat vedavad naftatankerid või pannes isegi miinid Hormuzi väina. "Igasugune Iraani tegevus võib oluliselt tõsta naftahindu ja ohustada Valge Maja jaoks poliitilist tormi."
